Keskkonnateabe Keskus ja Tallinna Tehnikaülikooli Arvutustehnika Instituut sõlmisid vaba tahte lepingu, mille aluseks on mõlema organisatsiooni soov keskkonnaga seotud infot  paremini hallata, analüüsida ja levitada ning võimaldada tulevikutegijatel ennast antud vallas proovile panna. Selleks on kavas seostada üliõpilaste lõputööd pinnavete seisundi analüüsimeetodite ja mudelite arendamisega. Arenduste tulemuste abil analüüsitud teave võimaldab teha tulevikus paremaid otsuseid hea elukeskkonna hoidmiseks. Koostöö tulemused saavad nähtavaks läbi plaanitavate veebipõhiste kaardirakenduste.

• Tutvu lepinguga

15. mai on päev, kui täitub Keskkonnateabe Keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Arvutustehnika Instituudi vahel sõlmitud vaba tahte lepingu esimene aasta. Seega saab juba ka veidi hinnata, kuidas selline koostöövorm ennast  on õigustanud.

Allpool on toodud KTK poolse juhendaja Peeter Enneti lühivastused kujuteldava uudishimuliku pärija kujuteldavatele küsimustele.

Milleks selline leping?

Nii KTK kui TTÜ AI sooviksid väga (arvatavasti ühinevad selle sooviga enamjagu asutusi ja inimesi), et meid ümbritsev loodus oleks inimtegevusest rikkumata ja säiliks ka edaspidi puhtana. Igaüks meist saab selleks midagi omalt poolt ära teha. Meie – KTK keskkonnaspetsialistid ja TTÜ arvutiasjatundjad – püüame seda eesmärki täita kombel, mis meie oskuste kooskasutamisel vahest kõige tulusam võiks olla. Ehk teisisõnu, meie eesmärgiks on anda infotehnoloogia üliõpilastele keskkonnaandmete haldamise ja analüüsiga seonduvat teavet ja pakkuda neile ka  töökogemusi keskkonnaandmete haldamise ja analüüsi valdkonnas.

Kes me oleme?

Meie algrühmas oli viis esimese kursuse IT tudengit – Hannes Kinks, Robert Kullamaa, Ott-Madis Ozolit, Ain Salula ja Jaan Aigro. Sel aastal tulid juurde veel Mart Katašev ja Raigo Haljand. Kõiki neid noormehi iseloomustab tahtmine ennast täiendada ja  soov iseseisvalt tarkvaralisi lahendusi luua. Juhendajaid on kaks - TÜ poolt Arvutustehnika instituudi dotsent Vladimir Viies ja KTK poolt veeosakonna peaspetsialist Peeter Ennet.

Mida me soovime teha?

Meie tegevus on sihitud veekeskkonna andmete analüüsimeetodite loomisele, eeskätte selliste rakenduste loomisele, mis oleksid tarkvaraliselt seotud andmebaasidega. Püüame oma töös osutada suurimat tähelepanu loodavate rakenduste  kasutamislihtsusele. See tähendab, et kõik tegevused, mida saab tarkvaraliselt lahendada, oleksid ilma kasutaja vahelesegamist vajamata arvesse võetud. Sellisteks kasutaja töö- ja närvikulu nõudvateks tegevusteks, mida püüame tarkvaraliselt lahendada, on rakenduse sidumine konkreetse piirkonnaga (installeerimine) ja rakenduse arvutusmeetodi varustamine algandmetaga. Loodavate rakenduste juures on veel märksõnadeks kaardi- ja veebipõhisus.  

Mida me teinud oleme?

Alustasime väga laial rindel, püüdes luua samaaegselt mitmesuguseid erinevaid rakendusi. Kuid karm tõde on, et aega kõigega ja  korraga tegemiseks ei jätku. Nüüd oleme koondanud oma jõu kahele mudeligrupile – ühelt poolt lihtsad statsionaarsed valglalt toiteainete ärakande mudelid ning teisalt komplekssed dünaamilised jõemudelid. Statsionaarsete mudelite osas on meil aluseks Rootsis loodud Älvsborgi ehk  Wennerblomi mudel. Keerukatest jõemudelitest oleme välja valinud SWAT ja HYPE mudelid. Kui Wennerblomi mudeli puhul on meie eesmärgiks luua selline kasutajaliides, mille abil oleks võimalik ka mudelis kasutatavaid protsesse täpsemalt kirjeldada, siis SWAT ja HYPE mudelite korral piirduksime tarkvara loomisega nende mudelite automaatseks installeerimiseks ja alglähtestamiseks. Wennerblomi mudeli kasutajaliidesega oleme juba niikaugel, et alustame peatselt testimist reaalsete andmetega. Püüame oma tegevust ka teistele tutvustada, näiteks hiljutisel RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) poolt 31.01.12 IT valdkonna spetsialistidele korraldatud Avaandmete teabepäeval osalesime kahe ettekandega (vt. http://www.ria.ee/teabepaev-avatud-riik-avaandmetel/?op=training_detailview#ajakava).

Vaata ka: Seminar „Eesti pinnavete infosüsteem – mida teha, kuidas teha?”