Suurimaks lämmastikoksiidide heitkoguste saasteallikaks on transport ja energeetika. Lenduvad orgaanilised ühendid satuvad õhku maanteetranspordist, kodumajapidamiste puiduküttest, lahustite kasutamisel ning kütustega ümberkäimisel.

Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2006. aastaks vähenenud 58,6%. Peamiselt on heitkoguseid kahandanud muutused energia- ja transpordisektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused liikuvatest saasteallikatest on langenud 63%. Heitkogused vähenesid enim 1990-ndate algusaastatel, kui ajavahemikul 1990-1993 vähenes oluliselt nii bensiini kui diislikütuse kasutamine maanteetranspordis – vastavalt 58% ja 45%. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoriga autode arv.

Välisõhku paisatud lämmastikoksiididest pärines 2006. aastal umbes pool liikuvatest saasteallikatest. Olulised saastajad on ka energia- ja tööstussektor, vähemal määral pärinevad lämmastikoksiidide heitmed mittetööstuslikust põletamisest. Sarnaselt vääveldioksiidiga on ka peamisteks lämmastikdioksiididega paikseteks saastajateks Balti ja Eesti Elektrijaam.