Viimastel aastatel on jätkuvalt tehtud jõupingutusi hoiu- ja kaitsemetsade hulka arvatavate alade väljaselgitamiseks. Koostatud on kaitsealade kaitse-eeskirju, regulaarselt uuendatud digitaalset kaitsealade ja kaitstavate objektide kaardikihti Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS).
Täpne ülevaade hoiu- ja kaitsemetsade pindalade kohta puudub. Seda eelkõige seetõttu, et kaitsealade kohta pole tehtud ülepinnalist metsainventeerimist ega koostatud kõlvikulist jaotust.
Hoiu- ja kaitsemetsade pindala ning teised hinnangud tuginevad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt läbiviidava statistilise metsainventeerimise (SMI) andmetele. Kui ühel metsaalal on mitu kaitsepõhjust (näiteks sihtkaitsevöönd ja metsise mänguala, kaitseala piiranguvöönd ja veekaitsemets), omistatakse SMI raames alale kaitse alla võtmise põhjusena rangemat kaitserežiimi tingiv.
Hoiumetsadeks loetakse statistilisel metsainventeerimisel:
- kaitsealade reservaadid ja sihtkaitsevööndid
- metsakaitsealade võrgustiku (EMKAV) range kaitserežiimiga alad
- I kategooria kaitstavate liikide elupaigad või kasvualad
- metsise mänguala
Kaitsemetsadeks loetakse:
- kaitsealade piiranguvööndid
- kaitstavad alad, mille kohta kaitse-eeskirjad on alles koostamisel
- metsakaitsealade võrgustiku (EMKAV) piirangutega alad
- Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuhoiualad
- II kategooria kaitstavate liikide elupaigad või kasvualad
- veekaitsemetsad
- infiltratsiooniala metsad (metsad piirkondades, kus toimub intensiivne sadevee sisseimbumine pinnasesse ja põhjavette, näiteks nitraaditundlik ala Pandivere ja Adavere piirkonnas)
- loometsad
Vääriselupaigad on Riigimetsa Keskuse (RMK) poolt hallatavatel maadel loetud hoiumetsaks, teiste valdajate maadel aga kaitsemetsaks.
Allikas: Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskus, Aastaraamat METS