Põdrakahjustused okaspuudel - värske kahjustusega kuuskede osakaal keskealistes kuusikutes

Prindi

Koos põdra arvukuse kasvuga olid suurenenud ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus oli piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on tulevikus suur roll nii põdra mõõduka asustustiheduse kui ka pajustike säilitamisel.

 


2015. aasta kevadel värske põdrakahjustuse seire käigus selgitati KAUR ulukiseireosakonna, Keskkonnaameti spetsialistide jt koostöös põdrale toitumiseks atraktiivsetes ca 5-15 aastastes männinoorendikes ja ca 30-60 aastastes kuusikutes taaskord põtrade poolt tekitatud puude vigastused. Männinoorendikes kasvas värskete vigastustega mändide osakaal 2015. a 12 maakonnas, olles keskmiselt 7,9%. Kahjustuste seire kuusikuis näitas kuuskedel paiguti värskete koorevigastuste (VUK%) vähest sagenemist ja leviku laienemist. Tuhande kuuse kohta oli värskete vigastustega keskmiselt üks-kaks (0,15%), sealhulgas kasvule oluliste värskete vigastustega keskmiselt üks kuusk (0,1%), mida on pisut enam kui aastal 2014.

 


Siinkohal tuleb tähele panna, ette metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa sugugi üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest.

 


Vt lisaks: