Kahepaiksete ja roomajate vaatlemise võistluse tulemused
1. aprillist 30. septembrini 2012 aset leidnud kahepaiksete ja roomajate võistluse raames sisestati loodusvaatluste andmebaasi 121 kahepaiksete vaatlust ja 95 roomajate vaatlust. Enim vaadeldud liik oli rohukonn, järgnesid harilik kärnkonn, rästik, nastik, kivisisalik ja arusisalik.
Nüüdseks on selgunud ka kõigi võistluskategooriate parimad.
I Erinevate kahepaikseliikide vaatluste arvu kategoorias erinevates omavalitusüksustes (vaatleja skoor kujuneb vaadeldud erinevate liikide arvu ja omavalitsusüksuste arvu korrutisena) auhinnalised kohad hõivasid:
1) Ilmar Uibopuu
2) Sulev Švilponis
3) Janika Loos ja Viive Kiis
II Erinevate roomajaliikide vaatluste arvu kategoorias erinevates omavalitsusüksustes (vaatleja skoor kujuneb vaadeldud erinevate liikide arvu ja omavalitsusüksuste arvu korrutisena) auhinnalised kohad hõivasid:
1) Ilmar Uibopuu
2) Sulev Švilponis
3) Olev Merivee
III Kahepaiksete sigimiskohtade ja teeületamiskohtade arv. (Sisestusankeedil tuli märkida väljale „Üldised märkused“, et tegu sigimis- või teeületuskohaga) auhinnalised kohad hõivasid:
1) Ilmar Uibopuu
2) Sulev Švilponis
3) Ene Norak
IV Roomajate koondumiskohtade arv. Roomajate koondumiskohtade all mõistame nende talvitus- ja sigimiskohti. (Sisestusankeedil tuli märkida väljale „Üldised märkused“, et tegu koondumiskohaga) auhinnalised kohad hõivasid:
1) Timo Tasane
2) Ene Norak
3) Margit Düna
Lisaks tuleb tunnustada Jüri Kõivu, kes kahepaiksete ja roomajaliikide vaatluste arvu kategooriates erinevates omavalitsusüksustes mahtus oma skooriga esikolmikusse, kuid kuulumise tõttu Keskkonnateabe Keskuse töötajate hulka ei saa auhindadele pretendeerida.
Eelpool nimetatud isikute auhindadeks on iga kategooria puhul:
1. koht - Loodusajakirjade neljane pakett aastaks 2013
2. koht - Loodusfoto aastaraamat 2011 & raamat „New Holland Guide to the Reptiles and Amphibians of Europe“
3. koht - Raamat „Eesti looduse kaitse aastal 2011“
Täname kõiki rohkem kui 30 vaatlejat, kes kahepaiksete ja roomajate vaatlusi andmebaasi sisestasid!
Juttselg-kärnkonn ehk kõre. Autor: Sulev Švilponis
Loodusdirektiivi liikide vaatlemise võistluse tulemused
Euroopa Liidu loodusdirektiivi 20 sünnipäeva tähistamiseks korraldatud direktiiviliikide vaatlemise ja loodusvaatluse andmebaasi kandmise võistluse parimad on selgunud. Kokku sisestati juuni algusest septembri lõpuni kestnud võistlusperioodi andmebaasi üle saja vaatluse. Enim vaadeldud liikideks olid rohukonn, kivisisalik ja kollad.
Kõige rohkem LVA-sse liike sisestanud vaatlejatele pani Keskkonnaministeerium välja kolm ajakirja National Geographic tellimust (1. koht kahe aastane, ning 2. ja 3. koht aastane tellimus). Auhinnale lisandub ka Keskkonnateabe Keskuse väljaanne Eesti looduskaitse aastal 2011.
Parimad olid:
1) Jüri Kõiv 11 loodusdirektiivi liigiga
2) Ilmar Uibopuu 8 loodusdirektiivi liigiga
3) Sulev Švilponis 7 loodusdirektiivi liigiga
4) Värdi Soomann 2 loodusdirektiivi liigiga (Värdiga sama palju liike nägi veel neli vaatlejat, kuid Värdi oli teinud teistest oluliselt rohkem vaatlusi nende kahe liigi kohta)
NB! Kuna Jüri Kõiv on Keskkonnaministeeriumi haldusala töötaja, siis auhinnad lähevad 2., 3. ja 4. koha saajatele.
Eestis esineb 96 loodusdirektiivi liiki või taksonit, nende nimekirjaga saab tutvuda siin.
LOODUSDIREKTIIVIST
Loodusdirektiivi eesmärk on EL-i elurikkuse hoidmine ja selle soodsa seisundi saavutamine. See käsitleb taime- ja loomaliike, mis on Euroopa Liidus ohustatud (v.a oma loodusliku levila äärealal asuvad liigid), ohualtid (st negatiivse toime jätkumisel liigituvad tulevikus suure tõenäosusega ohustatud liikideks), haruldased (st mis esinevad väikeste asurkondadena ja on riski piiril), endeemsed (st esinevad üksnes teatud piiratud alal) või oma elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad.
Kaitse vajadusest lähtuvalt on liigid jaotatud loodusdirektiivis kolme gruppi ehk kolme lisasse. Direktiivi II lisasse kuuluvad liigid, mille kaitseks on liikmesriikides loodud spetsiaalsed alad – loodusalad (loodusalad moodustavad koos linnualadega Natura 2000 võrgustiku). IV lisas on kirjas ranget kaitset vajavad liigid ning V lisas on liigid, millele tuleb nende majandusliku kasutuse tõttu tähelepanu pöörata. Loodusdirektiivi lisadesse on kantud kokku 450 looma- ja 500 taimeliiki ning 200 väärtuslikku elupaigatüüpi.
LOE LISAKS
* EL-i looduskaitse regulatsiooni kohta siit (inglise keeles): http://ec.europa.eu/environment/nature/legislation/index_en.htm
* Natura võrgustiku ja loodusdirektiivi info KKM-i kodulehelt: http://www.envir.ee/1684
Lisainfo:
Reigo Roasto,
Keskkonnateabe Keskuse loodusvaatluste andmebaasi administraator,
6737564,
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.