Indikaator näitab taaskasutatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.

Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete. Kui jäätmete korduskasutus ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada nende ringlussevõttu materjali või toormena. Jäätmete suunamist taaskasutusse mõjutatakse erinevate majandusmeetmetega, näiteks saastetasuga jäätmete ladestamiselt, tootja vastutuse, pakendiaktsiisi, aga ka mitmete teiste õiguslike nõuetega.

Jäätmete taaskasutus on alates 2003. aastast suurenenud. Kui 2003. aastal taaskasutati 23% tekkinud jäätmetest, siis aastatel 2005-2009 taaskasutati keskmiselt 31% tekkinud jäätmetest. 2006. aasta jäätmete taaskasutuse kogust suurendas oluliselt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS tekkinud reovee kohtpuhastussete, mille kuivaineprotsent oli 0,06%. Seega oli tegemist pigem reoveega, mida ei peaks käsitlema jäätmena ja mille taaskasutamine ei toimunud selle toimingu tavapärases mõistes, pigem oli tegemist tootmistehnoloogiast tulenevalt nn ettevõttesisese taaskasutamisega. 2009. aasta jäätmete taaskasutuse vähenemine on osaliselt mõjutatud sellest, et jäätmeteke on vähenenud just nende jäätmeliikide osas, mille taaskasutusprotsent on olnud suhteliselt suur – puidujäätmed, õli- ja vedelkütusejäätmed, ehitusjäätmed. Samas põlevkivijäätmete, mille taaskasutusmäära suurendamiseks alles otsitakse läbi uringute uusi võimalusi, osakaal jäätmetekkes ei ole oluliselt langenud ja see avaldab negatiivset mõju kogu taaskasutusmäärale. Tegelik jäätmete taaskasutamine võib olla suuremgi, sest taaskasutuse arvestusest jäävad välja jäätmed, mis antakse kasutamiseks eraisikutele või ettevõtjatele, kes ei ole jäätmearuande kohuslased (saepuru, puidujäätmed, ehitusjäätmed, klinkritolm, vadak jm).

Viiel viimasel aastal on keskmiselt 24% jäätmete taaskasutusest toimunud pinnastöötlusena põllumajanduses või keskkonnaseisundi parendamise eesmärgil. Materjalide ringlussevõtt või taasväärtustamine moodustas keskmiselt 64%, jäätmete kasutamine kütuse või muu energiaallikana 5% ning ka jäätmete taaskasutamiseks ettevalmistav tegevus, mida loetakse samuti jäätmete taaskasutamiseks, 7% kogu jäätmete taaskasutusest.

Taaskasutatakse suur osa tekkinud puidujäätmetest, kaevandamis- ja pinnasejäätmetest, veekäitluse setetest, metalli- ja ehitusjäätmetest, põllumajandus- ja toiduainetetööstuse jäätmetest. Alates 2004. aastast on oluliselt suurenenud paberi- ja pakendijäätmete suunamine taaskasutusse. Suurenenud on ka ohtlike jäätmete taaskasutamine – alates 2003. aastast on AS Ecometal tegelenud pliiakude töötlemisega. AS Kunda Nordic Tsement põletab põlevkivi pigijäätmeid (fuusse) ning mitmeid muid orgaanilistest ühenditest koosnevaid tööstusettevõtetes ja olmes tekkinud jäätmeid.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb suurendada jäätmete taaskasutamist otseses ringluses (korduskasutamine), materjaliringluses, bioloogilistes protsessides (kompostimine) ning energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks). Jäätmete taaskasutamise osatähtsus kogu jäätmetekkes peab 2005. aasta baastasemelt tõusma klaasi puhul 53%-ilt 60%-ni, plasti puhul 36%-ilt 40%-ni ja paberi puhul 45%-ilt 50%-ni.