Indikaator näitab aasta jooksul tekkinud jäätmete kogust miljonites tonnides.

Jäätmeteke on ajavahemikul 1993-1998 olnud suhteliselt stabiilne. Alates 1999. aasta madalseisust on jäätmeteke näidanud kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Järgneval kahel aastal on jäätmeteke vähenenud – 2009. aastal tekkis jäätmeid ~ 26% vähem kui 2007. aastal. Üle 80% jäätmetest on tekkinud töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed – viimasel viiel aastal on nende osakaal kogu jäätmetekkest olnud keskmiselt 72%. Ehitusjäätmeid tekib aastas veidi üle 10%, puidutööstuse jäätmeid (mis lähevad pea 100% taaskasutusse) 8%, olmejäätmeid keskmiselt 3% ja põllumajandusjäätmeid 2%.

Juhtivaks jõuks jäätmehulkade suurenemisel on üldine majanduskasv ja kaubanduse edenemine. SKP suhteline muutus püsivhindades võrrelduna jäätmetekke suhtelise muutusega näitab, et jäätmetekke suurenemine on jäänud kuni 2007. aastani alla majanduskasvule. SKP kasvutempo eelmise aasta suhtes oli 2008. ja 2009. aastal negatiivne ning see nähtub ka jäätmetekkes – 2009. aastal langes jäätmeteke 2002/2003. aasta tasemele. Suurim langus toimus 2009. aastal tekstiilitööstusjäätmete osas – vähenemine võrreldes 2008. aastaga oli 40%. Vähenesid ka õli- ja vedelkütusejäätmed – 37% (põhjuseks veomahtude vähenemine nii merel kui raudteel), metallitöötlemise jäätmed – 35%, puidutöötlemise jäätmed – 35% ja ehitusjäätmed – 25%.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust.