Indikaator näitab aasta jooksul tekkinud ohtlike jäätmete kogust miljonites tonnides.

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete kogutekkes on suur, moodustades 1993. aastal 53% jäätmete koguhulgast, 2005-2009. aastal aga keskmiselt 39%. Seega on ohtlike jäätmete osakaal üldisest jäätmetekkest aastatel 1993-2009 vähenenud kokku keskmiselt 1% aastas. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa – keskmiselt 97% – seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. 95% Eestis toodetavast elektrienergiast baseerub põlevkivil. Viimasel viiel aastal on AS Eesti Energia andmetel elektrienergia müük suurenenud peaaegu veerandi võrra. Suurenenud on ka soojusenergia ja põlevkiviõli tootmine. Tootmismahtude tõus põlevkivitööstuses ei ole toonud kaasa olulist suurenemist jäätmemahtudes, kuna AS Eesti Energia on teinud märkimisväärseid investeeringuid, vähendamaks energia tootmise ja ülekande negatiivset keskkonnamõju (uued keevkihtkatlad Eesti ja Balti Elektrijaamas, tuhaärastuse ja -ladestamise vastavusse viimine parima võimaliku tehnoloogiaga – tihepulp-tuhaärastuse seade, heitgaaside monitooringusüsteem jne). Samas on ja jääb põlevkivil baseeruv energiatootmine jäätmemahukaimaks tööstusharuks Eestis, kui tootmismahud ja tehnoloogia ei muutu kardinaalselt.

Lisaks põlevkivitööstusele ja -energeetikale tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates valdkondades: mere-, raudtee- ja maismaaveonduses – peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm, mida osaliselt kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes. Ohtlike jäätmete teke peab vähenema baastasemelt 7,029 miljonit tonni aastas (2005) sihttasemele 6,3 miljonit tonni aastas.