Indikaator näitab aasta jooksul kogutud olmejäätmete kogust tuhandetes tonnides.

Olmejäätmed moodustavad aastate lõikes keskmiselt 3,4% kogu jäätmetekkest. Aastatel 1999-2009 koguti ühe elaniku kohta keskmiselt 386 kg olmejäätmeid aastas. Olmejäätmete vähenemine pärast 2000. aastat on tingitud teatud metoodilistest muudatustest olmejäätmete kogutekke arvestamisel ning üldisest jäätmeandmete kvaliteedi paranemisest. 2005. ja 2006. aastal on olmejäätmete vähenemine olnud mõneti näiline ja tingitud sellest, et alates 2005. aastast pöörati suurt tähelepanu jäätmete, eriti pakendijäätmete (jäätmenimistus jaotis 15) õigele klassifitseerimisele. Olmejäätmetena käsitleb antud indikaator jäätmenimistu jaotisesse 20 kuuluvaid jäätmeid, kuigi olmejäätmete definitsiooni kohaselt kuulub olmejäätmete hulka ka suur osa kodumajapidamises ja mujal tekkinud pakendijäätmetest. Jäätmenimistu liigitussüsteemi järgi registreeritakse pakendijäätmed aga alajaotisesse 15 01 ning siin seega olmejäätmetena ei kajastu.

Viimasel viiel aastal on suurenenud liigiti kogutud olmejäätmete (jäätmenimistu alajaotis 20 01) osakaal, moodustades keskmiselt 14% olmejäätmetest. Hüppeline tõus olmejäätmete liigiti kogumise osas toimus 2004. aastal, kui liigiti koguti 15% tekkinud olmejäätmetest, 2008. ja 2009. aastal koguti liigiti ligi 19% olmejäätmetest. Sellest arvestusest jääb välja olmes tekkinud pakendijäätmete eraldi kogumine, sest see kajastub jäätmenimistu alajaotises 15 01. Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt peab liigiti kogutud olmejäätmete osatähtsus kogu kogutud olmejäätmetest tõusma 2005. aasta baastasemelt (11%) sihttasemeni 30%.