Indikaator näitab Ida-Virumaa põlevkivibasseini kaevandustest ja karjääridest aasta jooksul väljapumbatud vee mahtu miljonites kuupmeetrites.
Kaevandusvesi pärineb kaevandustest (allmaatööd) või karjääridest (maapealsed tööd). Kaevanduste ja karjääride tööala kuivendamiseks on vaja sinna kogunenud vesi välja pumbata. Kaevandusvee maht sõltub sademete hulgast ja kaevanduse mõju all oleva maa-ala suurusest. Praegu on töös Viru ja Estoniakaevandused ning Narva ja Aidu karjäärid. Kaevandusvee hulk on vähenenud suletud kaevanduste arvel. Samas on seosed kaeveõõnte veega täitumise ja kaevandusveehulga vahel keerulised.
Kaevanduste ja karjääride kuivendamise tõttu on kaevanduspiirkondades paljude majapidamiste kaevud jäänud kuivaks ja raskusi on vee saamisega. Probleemi leevendamiseks on kaevandusettevõtted ehitanud selle piirkonna küladesse veevärke. Suure heljumisisalduse tõttu puhastatakse kaevandus- ja karjäärivesi suurtes settebasseinides. Esimesed suured settebasseinid rajati juba paarkümmend aastat tagasi. Settebasseinides väheneb vee heljumisisaldus tunduvalt. Osa kaevandusvett ei vaja puhastamist. BHT, üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldused kaevandusvees on väga lähedased jõevee omadele. Kaevandatavates kivimikihtides leiduva püriidi oksüdeerumise tulemusel on veidi suurenenud sulfaatide sisaldus, mis ei ole aga veekogus normeeritud.
