Indikaator näitab õhku paisatud saasteainete aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides maapinnalähedase osooni ekvivalendis.

Osoon on mürgine ebameeldiva lõhnaga atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni kontsentratsiooni suurenemine maapinnalähedases õhukihis on kahjulik inimese tervisele (põhjustab silmade ja hingamisteede ärritusi) ning kahjustab taimkatet ja orgaanilisi materjale. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otseselt tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemiliste reaktsioonide korral. Selle tekkimise põhjustajateks on lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid (vingugaas) ja metaan. Nimetatud saasteainete heitkogused arvutatakse ümber vastavalt maapinnalähedase osooni tekkimise potentsiaalile (lenduvad orgaanilised ühendid – 1; lämmastikoksiidid – 1,22; vingugaas – 0,11 ja metaan – 0,014) ning tulemuseks on nelja saasteaine summaarne heitkogus tuhandetes tonnides maapinnalähedase osooni ekvivalendis.

Suurimaks lämmastikoksiidide heitkoguste saasteallikaks on transport ja energeetika. Lenduvad orgaanilised ühendid satuvad õhku maanteetranspordist, kodumajapidamiste puiduküttest, lahustite kasutamisel ning seoses kütuste jaotamisega. Peamised vingugaasiga saastajad on maanteetransport ja tahkel kütusel töötavad väikesed põletusseadmed ning kodumajapidamisahjud. Suurimad metaani heitkogused tekkivad põllumajandusest, jäätmemajandusest ja seoses kütuste jaotamisega. Aastatel 1990-2010 on maapinnalähedase osooni tekkimist põhjustavate saasteainete heitkogused langenud 45,6%, mis on tingitud mootorikütuste kasutamise ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest, samuti katalüsaatoriga autode arvu suurenemisest.