Indikaator näitab õhku paisatud saasteainete aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides hapestumise ekvivalendis.

Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt happeliste ühendite sisaldus välisõhus. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis sadestuvad maale happevihmadena. Happelised sademed kahjustavad metsi, veekogusid, elustikku ja kultuuriväärtusi. Hapestumise peamisteks põhjustajateks on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja ammoniaak, mis satuvad õhku peamiselt nafta ja fossiilkütuste põletamisel, tööstusest, transpordist, loomakasvatusest ja väetiste kasutamisel.

Hapestumist põhjustavate sademete heitkoguseid mõõdetakse hapestumise ekvivalendis. Iga saasteaine heitkogused arvutatakse ümber vastavalt hapestumise potentsiaalile (vääveldioksiid – 0,03125; lämmastikoksiidid – 0,02174; ammoniaak – 0,05882). Ajavahemikul 1990-2010 on hapestumist põhjustavate saasteainete heitkogused vähenenud 65,5%, mis on tingitud üheksakümnendate aastate algul toimunud majanduse ümberstruktureerimisest ning tööstuse elektrienergia tarbimise vähenemisest, kuid ka elektri ekspordivõimaluste halvenemisest. Samuti on hapestumist põhjustavate saasteainete heitkoguste vähenemisele mõju avaldanud alates 1993. aastast pidevalt suurenenud kohalike kütuste (sh. puidu ja põlevkiviõli) ning maagaasi kasutamine, samas on vähenenud raskekütteõli osakaal soojusetootmises.