Indikaator näitab paiksetest ja hajussaasteallikatest õhku paisatud vääveldioksiidi aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides.

Peamised õhu vääveldioksiidiga saastajad Eestis on põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli- ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad Narva Elektrijaamad, mille osakaal üldheitkogustest oli 1990. aastal 61% ja 2010. aastal 79,9%. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud 69,6%, mis on põhjendatav põlevkivi ja raskekütteõli kasutamise vähenemisega ajavahemikul 1990-2010 vastavalt 30,2% ja 99,7% võrra. Sama ajavahemiku jooksul on karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme.

Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja Balti elektrijaamade osade energiaplokkide renoveerimine, kus vana tolmpõletustehnoloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud tehnoloogia on võimaldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva põlevkivi kogust. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on SO2 heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiablokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiablokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas.