Metsaseaduses viidatakse metsa tuleohutusele mitmes kohas. Näiteks võib metsas viibida, korjata marju, seeni ja pähkleid tuleohutusnõudeid järgides (§ 35 lg 1 p 1) ja lõket teha selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades (§ 35 lg 1 p 2). Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitada maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks (§ 40 lg 8). Seaduses on sätestatud, et metsaomanikul on kohustus kaitsta metsa tulekahjude eest (§ 42 lg 1 p 1) ja et metsaomanik esitab metsateatise metsakahjustuste kohta peale sellest teada saamist, kui puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha (§ 41 lg 1 p 3 ja lg 2 p 4), Detailsemad nõuded metsa külastajatele ja ka metsa omanikele on sätestatud Päästeseaduse alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuetes. Riigiasutuste poolt hädaolukordade riskianalüüsile tuginevate meetmete rakendamist sätestab keskkonnaministri kinnitatud metsatulekaitsekava.
Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus
