Trükised

  • Jäätmed

  • Esita aruanne

  • Ülevaated & infopäringud

  • Teema- kaardid

  • Graafikud

JäätmedJäätmeid tekib iga päev igas inimtegevuse valdkonnas ja on saanud paratamatult üheks osaks meie elus. Et keskkond säiliks elamiskõlbulikuna ja võimalikult puhtana, on vajalik jäätmete korraldatud kogumine ja taaskasutamine. Eelkõige tuleks jäätmeteket vältida või vähendada ohtlikkust ja hulka, seejärel juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, võimaluse korral kasutada jäätmeid energia saamiseks ning alles viimase prioriteedina ladestada. Käesoleva rubriigi kaudu saab esitada aruandeid ning tutvuda ka valdkonnaga seotud ülevaadete, teemakaartidega ning graafikutega.

  • Looduskaitse

  • Teemakaardid

  • Graafikud

LooduskaitseLoodusrikkusi (vett, õhku, metsa, maad- ja selle varasid) kasutades on tänapäeval järjest enam vajalik mõelda loodusvarade jätkumisele ka tulevikus. See nõuab arusaamist looduses toimuvatest protsessidest ja loodusvarade tekkimisest. Peale inimese vajaduste on tarvis arvestada ka kõigi teiste liikidega, kes inimesele vajalikke loodusrikkusi tagavad.

Eestis on säilinud üsna palju looduslikus seisundis alasid, mis on koduks paljudele liikidele. Eestimaalased võivad end pidada loodusrikasteks. Looduslike alade säilitamiseks ja seal elavate liikide elujõus hoidmiseks on vaja neid kaitsta, hoiduda raiskamisest, saastamisest, hävitamisest ja teatud puhkudel ka hülgamisest (nt poollooduslikud kooslused). Looduse loomuliku arengu ja inimtegevuse vahelise tasakaalu tagamiseks on vaja välja selgitada ja arvet pidada liikide ja alade kaitsevajaduse, -ulatuse, -vormi ja –metoodika kohta ning seda inimestele tutvustada.

  • Mets

  • Metsa- register

  • Statistika

  • Metsa- korraldus

  • SMI

  • Teema- kaardid

  • Graafikud

MetsMetsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsa rubririigi kaudu on võimalik esitada E- metsateatist ja kehtestada digitaalset metsakava (E- kava). Saadaval on metsaressursi arvestuse riikliku registri andmeformaat. Tutvuda saab metsakorralduse ja metsandusstatistika ülevaadetega ja  metsandusega seotud teemaakaartidega. Rubriik sisaldab ka infot metsakorraldustööde teostajate atesteerimise ja statistilise metsainventeerimise kohta.

Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega koguti andmeid kõikide metsade kohta kuni 1992. aastani. Sellest ajast alates on ainult riigimetsi suudetud inventeerida klassikalise 10-aastase tsükliga, erametsi aga on inventeeritud vastavalt nende registreerimisele maakatastris ning riigi rahalistele võimalustele. See on tekitanud olukorra, kus lausinventeerimise andmed suure osa metsade kohta on aegunud, paiguti on andmed nüüdseks enam kui 20 aastat vanad.

Olukorras, kus olulise osa metsa kohta olid andmed lootusetult vananenud või puudusid üldse, alustati 1999. aastal Eestis statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine. Lisaks metsainfole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta.

 

  • Ulukid

  • Vaatluslehed ja ankeedid

  • Ülevaated

  • Graafikud

JahindusJahiulukid on üks osa kasutatavast loodusressursist, täites samal ajal olulist rolli meie ökosüsteemis. Jahiulukite küttimisega püütakse hoida liikidevahelist tasakaalu, hoida ulukikahjustusi talutavuse piires ning ulukiasurkonnad elujõulised. Kui enamuse jahiulukiliikide puhul ei mängi jahipidamine suremuses olulist rolli, siis populaarsete jahiulukite puhul on jahipidamine nende arvukuse peamine reguleerija. Hoidmaks ära jahipidamisest tingitud negatiivseid mõjusid loodusele ja majandusele, on oluline regulaarselt jälgida ehk seirata ulukiasurkondade ja nende elupaikade seisundit ning rakendada meetmeid vastavalt toimunud muutustele. Ulukite rubriiki on koondatud ulukiasurkondade seisundi muutusi näitavad seirearuanded, küttimisstatistika ja küttimisettepanekud, samuti sõraliste, suurkisjate, väikekiskjate ja jahilindudega seotud uuringute tulemused. Saadaval on ka aruandluseks vajalikud materjalid ja blanketid.

Arvutis täidetud või paberkandjalt skanneritud ankeedid võib edastada Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna e-posti aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Paberkandjal ankeedid võib edastada kas Keskkonnaameti regiooni jahindusspetsialistile, viia maakondlikkusse jahindusklubisse (sellise olemasolul) või edastada Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonnale aadressil Rõõmu tee 2, Tartu 51013.

Ankeedid ja biomaterjali võib ulukiseireosakonnale üle anda ka maakondades toimuvatel põdra biomaterjali ülevaatuspäevadel. Kütitud huntide ankeedid ja biomaterjal oleks vajalik Keskkonnaagentuurile edastada võimalikult kiiresti, kuna sellest sõltub küttimislimiidi teise osa määramine.

  • Vesi

  • Esita aruanne

  • Ülevaated & infopäringud

  • Teema- kaardid

  • Graafikud

VesiPuhas vesi on eluks esmatähtis komponent nii inimestele kui ka tervele ökosüsteemile. Üks ühiskonna prioriteetidest on elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega. Joogiveeks kasutatakse Eestis nii põhja- kui ka pinnavett. Lisaks kasutatakse vett olmes, tootmises, põllumajanduses ja paljudes teistes valdkondades. Et vesi säiliks kasutuskõlblikuna, on vajalik veekogude  ning põhjavee puhtuse ja ökoloogilise tasakaalu tagamine. Tähtis on reguleerida nii veekasutust kui ka heitvee suunamist vette. Antud rubriigis on võimalik esitada veekasutuse ja heitvee analüüside aruannet. Tutvuda saab siseriiklike ja rahvusvaheliste veealaste ülevaadetega, teemakaartide ning graafikutega.

  • Välisõhk

  • Esita aruanne

  • Ülevaated & infopäringud

  • Teema- kaardid

  • Graafikud

Puhas välisõhk on keskkonnale elutähtis element. Õhukvaliteeti mõjutavad erinevad keemilised ühendid, müra, tolm, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväljad. Nende mõjurite tulemusena halveneb inimeste tervis ja toimuvad muutused taimede produktsioonis. Kasvuhoonegaasid vähendavad osoonikihti. Peamiselt mõjutavad õhukvaliteeti paiksed saasetallikad ja  transport, samuti ka mitmesugused radarid, röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid ja radioaktiivsed ained. Andmed peamiste saastallikate heitkoguste kohta on leitavad teemakaartide rubriigi alt. Aruande esitamise rubriigi kaudu saab esitada elektrooniliselt välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruannet ning osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside aruannet.  Samuti on olemas viide kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise registrile.  Ülevaadete alt on kättesaadavad siseriiklikud ja rahvusvahelised ülevaated välisõhu teemadel.

Registrid, infosüsteemid, veebid

  • Keskkonnaregistri avalik teenus
    Keskkonnaregistri avalik teenus
    Keskkonnaregistri avalik teenus on loodusvarade, looduspärandi...
  • Keskkonnaseire veebileht
    Keskkonnaseire veebileht
    Keskkonnaseire veebileheküljelt leiate lisaks riiklikku keskkonnaseiret, selle korraldust ning ...
  • Metsaregistri veebiteenus
    Metsaregistri veebiteenus
    Metsaregistri avalikust veebiteenusest saate vaadata metsaandmeid, metsateatisi ning metsas kehtivaid ...
  • Riiklik pakendiregister
    Riiklik pakendiregister
    «Riiklik pakendiregister» on asutatud Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 1997. a määrusega. Register ...
  • Loodusvaatluste andmebaas
    Loodusvaatluste andmebaas
    Loodusvaatluste andmebaas on loodud kõigile loodushuvilistele sisestamaks vaatlusi erinevate liikide ...
  • EELIS infoleht
    EELIS infoleht
    EELIS Infoleht koondab laiemale avalikkusele mõeldud teabe, mis põhineb Eesti Looduse Infosüsteemi ...
  • Keskkonnalubade infosüsteem
    Keskkonnalubade infosüsteem
    Keskkonnalubade infosüsteem KLIS on e-riigi ametniku töövahend, mille eesmärgiks on tagada keskkonnalubade ...
  • BTV veebileht
    BTV veebileht
    Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (BTV) on tehniline vahend, mille abil kogutakse bioloogilise ...
  • Kütuseseire andmebaas
    Kütuseseire andmebaas
    Kütuseseire andmebaas on osa arendatavast riiklikust kütusekvaliteedi juhtimissüsteemist, mille ...
  • Kalanduse infosüsteem
    Kalanduse infosüsteem
    Kalanduse infosüsteem on kalapüügilubade taotlemist, nende kinnitamist, kalade püügi registreerimist,
  • Ehitusala sobivuse hindamise teenus
    Ehitusala sobivuse hindamise teenus
    Ehitusala sobivuse hindamine on e-teenus, mis aitab eraisikutel, ametnikel ja ettevõtjatel hinnata ...
  • Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem (E-kava)
    Digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamise infosüsteem (E-kava)
    Infosüsteem digitaalsete andmete Metsaregistrile esitamiseks.
  • Õhu saasteallikate infosüsteem
    Õhu saasteallikate infosüsteem
    Õhu saasteallikate infosüsteem võimaldab ettevõtete iga-aastast digitaalset välisõhu saastamisega ...
  • Jäätmearuandluse infosüsteem
    Jäätmearuandluse infosüsteem
    Jäätmearuandluse infosüsteemi JATS eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tekkivate ja käideldavate ...
  • Probleemtooteregister
    Probleemtooteregister
    Registri pidamise eesmärgiks on ülevaate saamine Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist ...
  • Ohtlike jäätmete saatekirjade register
    Ohtlike jäätmete saatekirjade register
    Ohtlike jäätmete saatekirjade register
  • E-metsateatis
    E-metsateatis
    Metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise: kavandatavate raiete kohta,
  • Heitveeanalüüside infosüsteem
    Heitveeanalüüside infosüsteem
  • Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)
    Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)
    Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) eesmärk on olla ametnike töövahend loodusalade, liikide,
  • Veekasutuse infosüsteem
    Veekasutuse infosüsteem
    VEKA veebilehte kaudu on võimalik leida erinevat EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemis) olevat veevaldkonnaga ...