Tere tulemast Keskkonnateabe Keskuse kodulehele! Keskkonnateabe Keskus on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis loodi 1. aprillil 2010. aastal Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ümberkorraldamisel.
Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, samuti asjaomaste andmekogude pidamine.- Keskkonnateabe Keskuse põhimäärus.
Jäätmed
Esita aruanne
Ülevaated
Teema- kaardid
Graafikud
Jäätmeid tekib iga päev igas inimtegevuse valdkonnas ja on saanud paratamatult üheks osaks meie elus. Et keskkond säiliks elamiskõlbulikuna ja võimalikult puhtana, on vajalik jäätmete korraldatud kogumine ja taaskasutamine. Eelkõige tuleks jäätmeteket vältida või vähendada ohtlikkust ja hulka, seejärel juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, võimaluse korral kasutada jäätmeid energia saamiseks ning alles viimase prioriteedina ladestada. Käesoleva rubriigi kaudu saab esitada aruandeid ning tutvuda ka valdkonnaga seotud ülevaadete, teemakaartidega ning graafikutega.
Looduskaitse
Teemakaardid
Graafikud
Loodusrikkusi (vett, õhku, metsa, maad- ja selle varasid) kasutades on tänapäeval järjest enam vajalik mõelda loodusvarade jätkumisele ka tulevikus. See nõuab arusaamist looduses toimuvatest protsessidest ja loodusvarade tekkimisest. Peale inimese vajaduste on tarvis arvestada ka kõigi teiste liikidega, kes inimesele vajalikke loodusrikkusi tagavad.Eestis on säilinud üsna palju looduslikus seisundis alasid, mis on koduks paljudele liikidele. Eestimaalased võivad end pidada loodusrikasteks. Looduslike alade säilitamiseks ja seal elavate liikide elujõus hoidmiseks on vaja neid kaitsta, hoiduda raiskamisest, saastamisest, hävitamisest ja teatud puhkudel ka hülgamisest (nt poollooduslikud kooslused). Looduse loomuliku arengu ja inimtegevuse vahelise tasakaalu tagamiseks on vaja välja selgitada ja arvet pidada liikide ja alade kaitsevajaduse, -ulatuse, -vormi ja –metoodika kohta ning seda inimestele tutvustada.
Mets
Metsa- register
Statistika
Metsa- korraldus
SMI
Teema- kaardid
Graafikud
Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsa rubririigi kaudu on võimalik esitada E- metsateatist ja kehtestada digitaalset metsakava (E- kava). Saadaval on metsaressursi arvestuse riikliku registri andmeformaat. Tutvuda saab metsakorralduse ja metsandusstatistika ülevaadetega ja metsandusega seotud teemaakaartidega. Rubriik sisaldab ka infot metsakorraldustööde teostajate atesteerimise ja statistilise metsainventeerimise kohta.Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega koguti andmeid kõikide metsade kohta kuni 1992. aastani. Sellest ajast alates on ainult riigimetsi suudetud inventeerida klassikalise 10-aastase tsükliga, erametsi aga on inventeeritud vastavalt nende registreerimisele maakatastris ning riigi rahalistele võimalustele. See on tekitanud olukorra, kus lausinventeerimise andmed suure osa metsade kohta on aegunud, paiguti on andmed nüüdseks enam kui 20 aastat vanad.
Olukorras, kus olulise osa metsa kohta olid andmed lootusetult vananenud või puudusid üldse, alustati 1999. aastal Eestis statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine. Lisaks metsainfole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta.
Ulukid
Vaatluslehed ja ankeedid
Ülevaated
Graafikud
Jahiulukid on üks osa kasutatavast loodusressursist, täites samal ajal olulist rolli meie ökosüsteemis. Jahiulukite küttimisega püütakse hoida liikidevahelist tasakaalu, hoida ulukikahjustusi talutavuse piires ning ulukiasurkonnad elujõulised. Kui enamuse jahiulukiliikide puhul ei mängi jahipidamine suremuses olulist rolli, siis populaarsete jahiulukite puhul on jahipidamine nende arvukuse peamine reguleerija. Hoidmaks ära jahipidamisest tingitud negatiivseid mõjusid loodusele ja majandusele, on oluline regulaarselt jälgida ehk seirata ulukiasurkondade ja nende elupaikade seisundit ning rakendada meetmeid vastavalt toimunud muutustele. Ulukite rubriiki on koondatud ulukiasurkondade seisundi muutusi näitavad seirearuanded, küttimisstatistika ja küttimisettepanekud, samuti sõraliste, suurkisjate, väikekiskjate ja jahilindudega seotud uuringute tulemused. Saadaval on ka aruandluseks vajalikud materjalid ja blanketid.
Vesi
Esita aruanne
Ülevaated
Teema- kaardid
Graafikud
Puhas vesi on eluks esmatähtis komponent nii inimestele kui ka tervele ökosüsteemile. Üks ühiskonna prioriteetidest on elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega. Joogiveeks kasutatakse Eestis nii põhja- kui ka pinnavett. Lisaks kasutatakse vett olmes, tootmises, põllumajanduses ja paljudes teistes valdkondades. Et vesi säiliks kasutuskõlblikuna, on vajalik veekogude ning põhjavee puhtuse ja ökoloogilise tasakaalu tagamine. Tähtis on reguleerida nii veekasutust kui ka heitvee suunamist vette. Antud rubriigis on võimalik esitada veekasutuse ja heitvee analüüside aruannet. Tutvuda saab siseriiklike ja rahvusvaheliste veealaste ülevaadetega, teemakaartide ning graafikutega.Siseriiklikud ülevaated
Rahvusvahelised ülevaated
Välisõhk
Esita aruanne
Ülevaated
Teema- kaardid
Graafikud
Puhas välisõhk on keskkonnale elutähtis element. Õhukvaliteeti mõjutavad erinevad keemilised ühendid, müra, tolm, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväljad. Nende mõjurite tulemusena halveneb inimeste tervis ja toimuvad muutused taimede produktsioonis. Kasvuhoonegaasid vähendavad osoonikihti. Peamiselt mõjutavad õhukvaliteeti paiksed saasetallikad ja transport, samuti ka mitmesugused radarid, röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid ja radioaktiivsed ained. Andmed peamiste saastallikate heitkoguste kohta on leitavad teemakaartide rubriigi alt. Aruande esitamise rubriigi kaudu saab esitada elektrooniliselt välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruannet ning osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside aruannet. Samuti on olemas viide kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise registrile. Ülevaadete alt on kättesaadavad siseriiklikud ja rahvusvahelised ülevaated välisõhu teemadel.Siseriiklikud ülevaated
Rahvusvahelised ülevaated
