Veevaru
Eestit võib pidada veevarude
poolest suhteliselt rikkaks maaks. Meie veevaru koosneb põhjaveest ja
pinnaveest. Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajadus kaetakse põhjavee
arvel. Pinnavett kasutatakse Tallinna ja Narva linnade veevarustuses, kus
põhjaveevarusid ei jätku, samuti mõnedes tööstusettevõtetes (Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas jm).
Pinnavee suurimad kasutajad on Narva elektrijaamad, mis võtavad oma vee Narva
jõest ja Narva veehoidlast. Võrreldes Narva jõe vooluhulgaga on veevõtt siiski
suhteliselt väike. Samuti võtavad elektrijaamad oma vee järjestikku ja juhivad
samasse veekogusse tagasi, mistõttu ei avalda võetud veekogus Narva jõele ja
veehoidlale märgatavat mõju.
Pinnaveekogude veekvaliteet ehk
füüsikalis-keemilised näitajad sõltuvad peamiselt punktkoormusest (asulate ja
tööstuse heitvesi) ning hajukoormusest, mis sõltub maakasutusest, olles suurim
haritavalt maalt ning turbatootmisaladelt. Kuna hajukoormust on tunduvalt
raskem mõõta, kasutatakse veekogudele avaldatava surve indikaatorina asulate ja
tööstusettevõtete punktkoormust, mis tootmise vähenemise ja reoveepuhastuse
tõhustamise tõttu on viimase 15 aasta jooksul märgatavalt alanenud.
Reoveepuhastite ehitamine ja renoveerimine on parandanud ka meie jõgede
veekvaliteeti, mida tõestab biokeemilise hapnikutarbe ja üldfosfori sisalduse
vähenemine. Eesti pinnaveekogude kõige tõsisemaks probleemiks tuleb pidada
eutrofeerumist, mis jõgedest enam on halvendanud järvede seisundit. Sageli on
järvede kesise seisundi põhjuseks ka nõukogudeaegse intensiivse põllumajanduse
pärandreostus. Lisaks reostuskoormusele on meie jõgede seisundit oluliselt
mõjutanud ka maaparandus (voolusängi õgvendamine, veetaseme alandamine ning
setetekoormus) ja arvukad inimese ning viimasel paaril aastakümnel ka kobraste
poolt rajatud paisud.
Eesti põhjaveekogumite seisundit
hinnatakse üldiselt heaks. Vaid ordoviitsiumi põlevkivibasseini põhjaveekogumi
seisund on halb. Kohati, eelkõige Pandivere ja Põltsamaa-Adavere
nitraaditundlikul alal, on põllumajandusest pärinev hajukoormus põhjavee seisundit
halvendanud. Asulate joogiveevarustuses on vaatamata põhjavee heale seisundile
probleemiks looduslikult kõrge raua, mangaani, kloriidide, ammooniumlämmastiku
ja fluori, boori jt elementide sisaldus, mis tingib toorvee töötlemise
vajaduse.